Wednesday, November 1, 2017

Mart raukas : jalgadesse on ohtlikum teistele


http://www.pealinn.ee/tagid/koik/mart-raukas-jalgadesse-tulistamine-voib-ohustada-teisi-inimesi-n205010


MART RAUKAS: Jalgadesse tulistamine võib ohustada teisi inimesi (2)

Virkko Lepassalu
Kuul võib tänaval asfaldist rikošetiga liikuda ükskõik, mis suunas või ükskõik kelle pihta, seda enam, et sündmuspaik oli Vabaduse väljak, ütles taktikalise laskmise instruktor Mart Raukas. Ka läbirääkimised ei pruugi õnnestuda. "Mul on õppematerjalide hulgas üks video, kuidas Venetsueelas püüavad viis politseinikku aru pähe panna noaga ründavale isikule," rääkis Raukas. Enne temast jagusaamist jõudis ta haavata kolme politseinikku. "Sellised olukorrad võivad lõppeda täieliku katastroofiga," tõdes Raukas.
"Politsei käitus absoluutselt õigesti, sest isegi tulirelva vastu on nuga väga efektiivne relv," ütles taktikalise laskmise instruktor Mart Raukas, kes on teinud koolitusi, kuidas tegutseda tuli- või külmrelvaga kallaletungi olukorras nii hulgale riigiametnikele kui äritegelastele.
Raukase sõnul, kui noaga ründaja ei allunud politseinike korraldustele ja tormas, noad käes, politseinikele peale vaatamata, et nood tegid hoiatuslaske õhku, siis ei olnud politseinikel muud valikut, kui püüda teda tulistades peatada. Paraku aga ei võimalda sellised olukorrad, kus on tegemist loetud sekunditega, täpset sihtimist, et kahju ründajale oleks võimalikult väiksem.
"Mul on õppematerjalide hulgas üks video, kuidas Venetsueelas püüavad viis politseinikku aru pähe panna noaga ründavale isikule," rääkis Raukas. Enne temast jagusaamist jõudis ta haavata kolme politseinikku. Politseinikud tulistavad, aga ei saa algul pihta, sest nad kardavad saada pihta üksteisele ja läheb pikalt, enne, kui noaga mees kahjutuks tehakse. "Ühesõnaga, sellised olukorrad võivad lõppeda täieliku katastroofiga," ütles Raukas. Mõnikord võib psühhopaadi käes olev külmrelv osutuda Raukase sõnul tulirelvast isegi ohtlikumaks.
Üsna palju on sotsiaalmeedias spekuleeritud, kas noaga Vabaduse platsil politseinikke rünnanud, ilmselt vaimsete häiretega Jaanus Käärmanni elu poleks saanud hoida, tulistades teda näiteks jalgadesse. Raukase sõnul tähendab jalgadesse tulistamine suurt riski, et kuul võib tänaval asfaldist rikošetiga liikuda ükskõik, mis suunas või ükskõik kelle pihta. Seda enam, et sündmuspaik oli Vabaduse väljak. Eriti suur on risk seoses rikošetiga linnaruumis. Vastava nurga all võib kuul isegi veest rikošetti anda. Lisaks ei taga ka alakehasse või jalgadesse tulistamine pihtasaanu ellujäämist, sest kui näiteks tabatakse reiepiirkonnas suurt arterit, jookseb inimene mõne minutiga verest tühjaks. "Välkkiire noarünnak on seega väga tõsine asi," nentis Raukas.
Ta lisas, et samamoodi on väga vähe efektiivne noaga ründaja vastu kumminuia või elektrishokirelva kasutamine. Raukase sõnul on ta ise Taktikalise Laskmise Keskuses osalenud vastavatel treeningutel ning jõudnud isikliku kogemuse kaudu arusaamisele, et noarünnaku puhul ei ole kummastki erilist abi. "See, et asjaosaline suri, on kurb, aga põhjused, mis selleni viisid, põhjendatud," resümeeris Raukas.
Võiks veel spekuleerida teenistuskoerte kasutamise puhul sellistel juhtudel, mis ehk ründaja elu säästaks. Samas on koerad samuti liiga hinnaline vara selleks, et nad noa otsa saata, sest Raukase sõnul ei ole koertel kuigi suuri võimalusi sellistes heitlustes peale jääda. On muidugi riike, nagu Holland, kes kasutavad tülitekitajate mahajooksmiseks ratsapatrullide suuri ja raskeid hobuseid. Viimaseid tarvitatakse seal ka meeleavalduste laialiajamiseks.
Relvainstruktor Tõnu Adrik märkis täna Delfis Vabaduse platsil juhtunut kommenteerides, et "samuti on täiesti ulmeline idee kästa noaga ründajat takistada kumminuiaga. See võib töötada, aga võib ka mitte ja siis on politsei jaoks juba hilja. Seda, kas ametnik käitus täna Vabaduse väljakul õigesti või mitte, hindab juba komisjon."
Kella 11.10 ajal sai häirekeskus teate, et Tallinnas Harju tänaval kõnnib mees, kellel on käes kaks nuga. Sündmusele reageerinud politseinike korraldustele mees ei allunud. Politseinik kasutas mehe peatamiseks teenistusrelva ning tegi esmalt hoiatuslasud ning seejärel lasi mehe pihta. Vaimselt ilmselt tasakaalutu Jaanus Käärmann suri hiljem, kella 12 ajal haiglas.

2 KOMMENTAARI

W.
Vasta kommentaarile
Olen lugenud kommentaare kus tehakse politseile etteheiteid ning mõtiskletakse teiste lahenduste üle. Üks asi on kommenteerida juhtumit turvalises keskkonnas oma arvuti taga, sootuks teine aga reaalne olukord, kus otsused tuleb langetada kiirelt.
Mina ei arva, et politseinik valesti talitas. See on ka hoiatuseks teistele kes soovivad oma allumatust demonstreerida. Ülbeid tegelasi on meil piisavalt.
Vaba vaatleja postitas:
Otsuseid ei tulnud langetada sugugi nii kiiresti. Olukord ei olnud politseile ootamatu. See noormees ei ähvardanud ega rünnanud seni ju kedagi, ehk oht inimestele tänaval oli pigem potensiaalne kui otsene ehk keegi polnud politsei saabudes veel otseses vahetus ohus, et oleks olnud vajadus viivitamata erakordseid meetmeid rakendada. Kuid siiski piirdus kõik vaid kiire formaalse hoiatuse ja tulistamisega ilma, et oleks tehtud isegi katset seda kuidagi enne teisiti lahendada näiteks rääkides rahustada, tähelepanu kõrvale juhtides selja tagant läheneda üritada jne. Jah võib ju muidugi öelda, et politsei tegutses vastavalt määrustele ja kõik oleks nagu korras, kuid ausalt öeldes mind hirmutab natuke elada ühiskonnas kus täidetakse robotlikult vaid määruseid. See on just selline ühiskond, mille eest meid hoiatas Orwell oma raamatus 1984. Kui aga rääkida turvaliselt arvuti taga istumisest, siis olin juhtumisi alles kuusteist, kui mind ründas samuti kahe noaga minust mõni aastat vanem vanglast vabanenud poolsegane tüüp ja selja taga polnud paraku ka sammugi vaba maad, et sealt lihtsalt põgeneda. Polnud ka muud relva erinevalt antud politseinikest peale paljaste käte nagu ka kedagi, kes oleks võinud kuidagi toeks olla. Nii tuli end lihtsalt mõne loetud sekundiga rahulikuks sundida ja kui ründaja juba piisavalt lähedale jõudis ja korraks käed nugadega langetas, talle kogu jõust vastu nina virutada. Ja see mind tookord päästiski, ilma et sealjuures isegi kriimustada oleksin saanud. Nii, et pole need asjad alati sugugi nii hirmsad, kui vaid oma hirmudest üle suudad olla. Ja politsei peaks seda küll suutma, muidu ei tasuks sinna tööle minnagi. On teisigi, palju rahulikumaid ja ohutumaid töökohti. Kus ei pea pealegi ka peale mõnd vormiliselt määrustekohast otsust elama edaspidi teadmisega, et paraku oli selle otsuse hinnaks haige inimese elu, mille mõni teine tema asemel oleks suutnud ehk veel ka päästa.

No comments:

Post a Comment